top of page

ÅARJELSAEMIEN

RÅAJVARIMMIEH TJOEPERDIHKS JALLH GEERVE SEKSUELLE DÅEMIEDIMMESNE

Jis barkijh skuvlesne suvmieh akte learohke geerve jallh tjoeperdihks seksuelle dåemiedimmiem vuesehte, dellie vihkele dam bæjjese fulkedh. Daamtaj tjoeperdimmie aalka aktine viesjies domtesinie, jïh juerie don raastendåaresth dåemiedimmien bïjre. Digkedh tjoeperdimmiem maehtehtjigujmie suerkesne dan varke gåarede, guktie skuvle aalka reaktoe råajvarimmiejgujmie dan varke gåarede. Naemhtie skuvle maahta goerehtidh, vïhtesjidh jïh goerehtalledh juktie heerredidh dåemiedimmie jåarhka jallh læssene. Seamma tïjjen ulmie lea maanam jïh noerem viehkiehtidh akten aejlies seksuelle dåemiedæmman.

«Daerpies vïhtesjidh jïh bïevnesh tjöönghkedh juktie reaktoe dahkoeh hoksedh geerve almetjijstie» (Valkesetjoevkese, s. 5)

MAANAJGUJMIE JÏH NOERIGUJMIE SOPTSESTIDH GEERVE TEEMAJ BÏJRE

Gosse maanajgujmie soptseste mah tjoeperdihks dåemiedimmiem vuesiehtieh dellie vihkele doestedh gyhtjelassh gihtjedh guktie lea maanine, jïh tjoeperdimmiem bæjjese fulkedh jienebi soptsestallemigujmie. Geerve almetjh edtjieh pryöjjadidh jïh ïedtjem vuesiehtidh viehkine ræhpas gyhtjelassh gihtjedh, jearsoesvoetem vuesiehtidh jïh maanaj soptsesh töölledh. Naemhtie maahta leajhtadimmiem tseegkedh. Maanah daamtaj akten almetjasse soptsestieh giesie leajhtadimmiem utnieh, jïh edtja pryövedh dam leajhtadimmiem tjåadtjoehtidh jalhts tjuara viehkiem åadtjodh jeatjah almetjijstie juktie viehkiehtidh, jïh dïedtem åtna maam joem darjodh juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmieh tjöödtjestidh.

​

Naemhtie maahta aelkedh gihtjedh: 

  • «Datne maam akt jeehtih mïsse leam ussjedamme, maahtah vielie dan bïjre soptsestidh?»

  • «Manne govlim maam jeehtih, man bïjre lij?» 

  • «Manne leam åådtjeme daejredh (jiehtieh mij lea). Sïjhtem maaje datnem dejnie viehkiehtidh, men dellie daarpesjem vielie daejredh.» 

​

Gïehtjh www.snakkemedbarn.no

MENTAALE STÏERESNE ÅRRODH SOPTSESTALLEMINIE

Juktie buektiehtidh haalvedh maanaj veaksehks domtesh jïh dåemiedimmievuekieh, jïh hijven gyhtjelassh gihtjedh, dellie daerpies mijjieh jïjtjh buektiehtibie seadtoes årrodh, jïh jïjtsh veaksehks domtesh jïh aajhpehtsvoeth giehpiedidh. Daate maahta geerve årrodh gosse maanam dååjroe goh bagkoeh jïh dïhte provoseerede. Toleraanseklaase lea akte metafovre mij jïjnje åtnasåvva, mij maahta mijjem viehkiehtidh töölledh jïh reguleeredh dagkerh vuekieh.


Vuartesjh daam videovem: https://www.youtube.com/watch?v=ugC4EdmsKWc&feature=emb_logo 

JEARSOESVOETESOEJKESJEM DARJODH

Daamtaj maahta maereles årrodh jearsoesvoetesoejkesjem darjodh aaj gosse dåemiedimmie lea tjoeperdihks jallh geerve. Daate dorjesåvva juktie ussjedidh mij maahta sjugniehtovvedh jïh dam heerredidh. (Vuartesjh jearsoesvoetesoejkesjem s. 34 jïh 5. lissietjaalegem.)
 

Maahta maaje jearsoesvoetesoejkesjem darjodh maanine ektine juktie tjïelke vuesiehtidh dïhte geerve almetje sæjhta dåarjoehtidh jïh viehkiehtidh olles maana nåake dahkoeh darjoeh, jïh sïemes sjïdtedh guktie edtja vaaksjodh jïh viehkiehtidh, gie maam dorje jïh vielie. Vuartesjh kasusem maanaskuvleste, s. 29. 

SEKSUELLE VESTIES GIELINE, VUAJNOEJGUJMIE JÏH OVKULTUVRINE KLAASSEBYJRESISNIE BARKEDH

Åtnoe tjoelebaakojste, vesties baakoetjïertijste jïh seksuelle legningeste goh tsælloehtimmiebaakoeh, ov-aejlies klaassebyjresem sjugniedieh. Naakenh maehtieh damtedh sijjieh haeniedamme sjidtieh jallh dagkerh baakoeh vuajnalgieh goh iemie. Gåabpegh bielieh leah nåake sinsitnien vuajnojde jïh ååktemasse. Gellien aejkien dagkeres gïeleåtnoe maahta aalkoe årrodh doehtedimmide mah leah raasti rastah, goh njammah, ravvem doehtedidh jïh vielie.
 

Vihkele aktine ektie goerkesinie jïh gïetedimmine daehtie dåemiedimmeste barkijedåehkesne. Tjuara aaj guhkiem dejnie barkedh juktie seamma goerkesem hoksedh learohki jïh eejhtegi luvnie.


Jeatjah faageles raerieh leah:

  • Nïejth jïh baernieh joekehtidh, dejtie ööhpehtimmiem vedtedh fïereguhten haeresne. Lohkehtæjja mij lea ålma byöroe baerniejgujmie soptsestidh juktie heerredidh eventuelle vuajnoeh «feministeles propagandeste» jïh «nïejth eah maam gih tööllh». Voerkelh gaajhkesh eah sïjhth damtedh sijjieh tuhtjieh daate dåemiedimmie lea ovsjïehteles. Daate byöroe lissine båetedh akten tjåenghkies ööhpehtæmman gusnie teemide bæjjese vaalta dejnie ulmine ektie goerkesem jïh åeliedimmiem åadtjodh.

  • Goerkesem sjugniedidh teemese dåehkiej sisnie, digkiedidh «guktie klaasse sæjhta edtja klaassesne årrodh» jïh njoelkedassh darjodh gïeleåtnose jïh fysiske doehtedimmide.

  • Eejhtegetjåanghkoem hööltedh jïh bievnedh guktie lea teemine barkeme, jïh mah njoelkedassh gïeleåtnose jïh fysiske doehtedimmide mah leah dorjesovveme klaasseste. Eejhtegh haestedh teemam jarngesne utnedh hïejmesne.

  • Gaskesadtedh jeatjah etaatigujmie juktie laavenjostedh, v.g. maanavaarjelimmiedïenesjinie juktie bïhkedimmiem jïh goerehtallemem åadtjodh klaassebyjresistie jïh Pedagogeles- psykologeles dïenesjinie (PPD) juktie learohkh goerehtalledh jïh jarkelimmiebarkoem tjirrehtidh systeemen mietie.

 

Vuartesjh vuesiehtimmiem guktie dam gïetede noereskuvlesne.

SKUVLEN DÏEDTE

Ööhpehtimmielaakesne § 9a-4 (Darjomedïedte juktie hoksedh learohkh aktem jearsoe jïh hijven psykososijaale skuvlebyjresem utnieh), tjåådtje: «Gaajhkh barkijh skuvlesne edtjieh dahkoeh heerredidh goh irhkeme, vædtsoesvoete, sïerredimmie jïh trïegkenasse jis gåarede. (...) Gaajhkh barkijh skuvlesne edtjieh rektovrese bïeljelidh jis suvmieh jallh daajroem åadtjoeh akte learohke ij aktem jearsoe jïh hijven skuvlebyjresem utnieh.
 

Darjomedïedtesne vïjhte bieliedïedth

  • Dïedte meatan fulkedh (Goerehtidh jïh vïhtesjidh juktie bïevnesh skååffedh dan bïjre mij sjugniehtovveme.

  • Soptsestidh dej learohkigujmie mej bïjre lea juktie buerebelaakan heannadimmiem guarkedh, jïh dåarjoehtidh gaajhkesidie mej bïjre lea

  • Dïedte maam joem darjodh

  • Dïedte åvtehkasse skuvlesne bïeljelidh (rektovre)

  • Dïedte goerehtidh (Goerehtidh jïh vïhtesjidh juktie bïevnesh skååffedh dan bïjre mij sjugniehtovveme.)

  • Dïedte råajvarimmiejgujmie aelkedh (darjomesoejkesjem darjodh)

​

Skuvle edtja tjaaleldh soejkesjem darjodh gosse edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh gusnie sisvege lea:

  1. Mah dåeriesmoerh råajvarimmieh edtjieh loetedh

  2. Mah råajvarimmieh skuvle lea soejkesjamme

  3. Gåessie edtja råajvarimmide tjirrehtidh

  4. Gie dïedtem åtna råajvarimmide tjirrehtidh

  5. Gåessie edtja råajvarimmide evalueeredh

 

Skuvle edtja dokumenteeredh mij dorjesåvva juktie darjomedïedtem illedh.

TJUARA ööhpehtimmielaakem § 9 fulkedh jis bïevnesh åådtje jallh jïjtje såvma naakenh geerve jallh skaaroehtihks seksuelle dåemiedimmiem dååjroeh (meatanlearoehkijstie), jallh naakenh dam darjoeh  jeatjah learohki vööste.

IKTEDIMMIE: Juktie moenedh mejtie dåemiedimmie akte dåeriesmoere jallh ij, tjuara dovne bïevnesh reebledh heannadimmien bïjre jïh barkoevoelpigujmie jïh åvtehkinie digkiedidh, men vihkielommes; maahtoebyjresinie digkiedidh. Goh bielie vuarjasjimmeste Valkesetjoevkese akte hijven dïrrege.

Hoksh skuvle abpe daam (goerehtimmie-) boelhkem, gaajhkh maanah jïh lïhke fuelhkiem gorrede. Sjugnedh jearsoesvoetem juktie soptsestidh, sijjiem jïh nuepieh lïhkebe learoehkinie årrodh. bievnieh learoehkasse dan bïjre mij sjugniehtåvva.

Digkedh aamhtesem tjeakoeslaakan maahtoebyjresinie!

Maahtoebyjresh mejtie maahta gaskesadtedh:

​

bottom of page