1. LISSIETJAALEGE
VUESIEHTIMMIE GUKTIE SKAAROEHTIHKS SEKSUELLE DÅEMIEDIMMIEM MAANASKUVLESNE G-ET-DE
Tom (12 jaepien båeries) lij impulsijve, stråarkan jïh stoerre reguleeremetsagkesh utni. Nïejth klaassesne ånnetji ånnetji soptsesti Tom lij dej ravvem jïh njammah daajesjamme. Stååkedimmesne jïh darjoeminie gusnie learohkh lïhke gaskesem utnin, daamtaj jihtseles jïh naarpohke sjïdti nehkiehtimmine jïh daajesjimmiejgujmie, jïh idtji buektehth tjöödtjestidh gosse doh jeatjah learohkh satnem dan bïjre birri. Gellien aejkien lij gïetide rijteme mubpiej måvhkaj sïjse jïh dej tsïnnem doehtedamme.
Skuvlen barkijh dåemiedimmiem vööjni goh tsagkesh reguleereminie jïh sosijaale tjiehpiesvoetigujmie. Dah skuvlen åvtehkinie gaskesadtin jïh göökte dejstie geerve almetjijstie mah hijven relasjovnem Tommese utnin, lutniestimmiem åadtjoejin akten boelhken juktie dam abpe skuvlebiejjiem dåeriedidh. Dah edtjin Tommine daamtaj soptsestidh jïh dam lïhke vaaksjodh juktie narrahtimmieh heerredidh jïh viehkiem vedtedh buerebe reguleeremasse jïh lissiehtamme sosijaale tjiehpiesvoetide.
Soptsestallemi tjïrrh geerve almetjigujmie skuvlesne, våajnoes sjïdti Tom jïjtje vïenhti dïhte maam satne darjoeji lij ajve luste, jïh doh jeatjah learohkh guarkajin daate lij lusten gaavhtan, jïh ij lij daerpies dan bïjre pryöjjadidh. Doh geerve almetjh skuvlesne lin læjhkan jueriedisnie jïh tjoeperdin orre jïh vielie itjmiesommes heannadimmijste, jïh gaskesadtin regijovnen konsultasjovnedåehkine. Konsultasjovnedåehkie aaj destie tjoeperdi jïh skuvlese raerieh vedti tjïelke soejkesjh darjodh jearsoesvoetese jïh lissiehtamme haalvemasse darjodh.
Doh geerve almetjh mah lïhke baernine barkin jïjnjem Tommine soptsestin juktie Tommem viehkiehtidh guarkedh guktie doh jeatjah learohkh daam dåemiedimmiem lyjhkin. Dah aktem soejkesjem darjoejin seksualeööhpehtimmien bïjre abpe daltesasse teemajgujmie puberteete, raasth, «privaate sovnah» jïh mij luhpie darjodh jïh ij luhpie darjodh. Tom aaj jïjtsh soptestallemh åadtjoeji daej teemaj bïjre, lissine domtesedamtijimmie jïh domtesereguleereme. Orre strategijh lïeredh juktie joekehts domtesh gïetedidh vihkeles teemine sjïdti dejnie individuelle soptsestalleminie. Skuvle jearsoesvoetesoejkesjem darjoeji Tommine ektine. Daate lij akte soejkesje mij jeehti guktie geerve almetje edtji maam joem darjodh, jïh viehkiem vedtedh jis tsiehkieh sjugniehtovvin gusnie idtji buektehth jïjtjemse reguleeredh. Dah goerehtallin mejnie tsiehkine daate dåemiedimmie lij orreme, mah lin sertemetsiehkieh, eejehtimmieh jallh ööhpehtimmietsiehkieh mah daamtaj leah struktuvren namhtah (v.g. vitnedimmietæjmoeh).
1.njieptjie soejkesjisnie lij lohkehtæjja edtji jiehtedh: Tjöödtjesth Tom». (Dïhte jïjtje raeriesti sov nomme tjoeri åtnasovvedh, guktie deejri giesie lohkehtæjja soptsesti.)
2.njieptjie eelki jis idtji tjöödtjesth gosse måjhtajehtemem åadtjoeji. Dellie lohkehtæjja edtji Tommese vaedtsedh jïh sov gïetem bïejedh Tommen åelkien nille (juktie tsåatskelesvoetem hoksedh) jïh bïevnesem ikth vielie jiehtedh.
3.njieptjie eelki jis 2.njieptjie idtji effektem utnieh. Daesnie edtji viehkiem åadtjodh tsiehkeste gåhkalidh gosse lohkehtæjja satnem dåeriedi/stuvri sijjeste. Jïh daate geerve sjïdti lohkehtæjja edtji dejtie jeatjah learoehkidie debpede stuvredh.
Latjkoe aaj jeehti Tom edtji iktesth dan lïhke lohkehtæjjese årrodh guktie sinsitniem vööjnin. Tom dan åvteste deejri dïhte geerve almetje lij desnie viehkine. Juktie dam buektiehtidh dellie lij eevre vihkele Tom jearsoe domti jïh geerve almetjem leajhtadi.
Skuvlen åvtehke lij iktesth eadtjohke meatan prosessesne, gaskem jeatjah lissie vierhtiejgujmie individuelle guhkiebasse veahkan, jïh jïjtse kuvsjebeajjan tjoeperdihks jïh skaaroehtihks seksuelle dåemiedimmien bïjre maanaj luvnie gaajhkide barkijidie.