TJUOVOS 2
BUOJKULVIS GÅKTU GIEHTADALLÁ VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEMAV NUORAJSKÅVLÅN
Nágin gávtsát klássan muhtem nuorajskåvlån lidjin moadda oahppe gudi ságastin nubbe nubbáj viek seksualisieridum ja illastiddje láhkáj, ja sierraláhkáj nágina báhtjajs dákkir ságastallamvuogijn álggin. Dábálattjat næjtso klássan dáv hæhttum gierddat, valla muhttijn aj nágina báhtjajs. Klássa guládallamåhpadiddje javlaj sujna ij lim nuoges ájgge oahppij siegen ja dåbdåj iesj boados dassta lij rijdo ja rájájrasstididdje ulmutjahttem ittjij fátta váldeduvá. Moadda fáhkaåhpadiddje lidjin klássan, valla sij javllin oahppe ettjin sidjij gulldala jalik tjuovo njuolgadusájt majt tijmajn mierredin, danen álu tsuojggidallin.
Moadda æjgáda válldin maŋenagi aktijvuodav skåvlåjn danen gå surrin klássabirrasa gáktuj, ja moaddása næjtsojs sihtin målssot skåvlåv/klássav. Maŋutjissaj riŋŋguj guládallamåhpadiddje bájkálasj konsultasjåvnnåjuohkusij dágástalátjit klássabirrasa seksualisieridum giela birra. Suv bagádin válldet aktijvuodav mánájsuodjalusájn bagádallama diehti ja gåktu klássabirrasav guoradallat. Duodden bagádin PPT galgaj fárruj váj oadtju viehkev systemalasj rievddambargoj.
Aktan åhpadiddje, mánájsuodjalus ja PPT guorrasin ájnas la barggat sihke individuála ja systemalasj dásen. Mánájsuodjalus ja PPT aktan tjåhkanin guoskavasj ressurssaulmutjij skåvlån (guládallamåhpadiddje, varresvuodaskihppijsujtár, Mánájsuodjalus viehkedij ressurssaulmutjijt guoradallat måråstimev nágin oahppij badjel. Duodden åtsådin klássa dynamihkav PPT:a siegen. Gávnnin måttijn oahppijn lidjin nágin hásstalusá maj ællim oadtjum viehkev. Nágina rahtjin fágalattjat ja ettjin desti nagá fágajt tjuovvot, madi iehtjáda vas rahtjin låsså dilijn sijdan. Gå dáv oadtjun diehtet de mánájsuodjalus nágin familjajt doarjoj ja PPT guoradaláj aktugasj ulmutja dásen. Duodden oadtjun ressurssaulmutja skåvlån åvdåsvásstádusáv dahkat tjielgga plánav ja struktuvrav gájka åhpadiddjijda gudi lidjin klássan váj oadtju ålles ja dádjadahtte lahkanimev divna oahppijda.
Åhpadiddje galggin vuorodit tsieggit jasska relasjåvnåjt oahppij ja modellierit gåktu sihtin guládallam galgaj liehket klássalanján. Guládallamåhpadiddje galgaj aj oadtjot vehi ájgev ságastalátjit ienebut daj oahppij gudi dav dárbahin. Sosiálaåhpadiddje dagáj sæmmi láhkáj. Varresvuodaskihppijsujtár ja guládallamåhpadiddje anijga edna ájgev åhpadit seksualitiehta, relasjåvnåj ja rájáj birra agev, ja guorrasin oahppij njuolgadusáj birra majt juohkkahasj galgaj tjuovvot. Jådediddje vuorodin sæmmi njuolgadusájt divna skåvllåj, ja dát gaskostuváj aktisasj æjvvalimijn ja ållessjattugijda. Divna åhpadiddje klássan æjvvalin álu váj diehtten sjaddin mij dáhpáduvvá klássan.
Maŋenagi ájttsin sihke åhpadiddje, æjgáda ja oahppe ietja vastes giella lij gáhtum ja klássan buorebut soapptsun.