Áttjak lip diedulattjan sjaddam råhtsatjime mánáj vuosstij e dåssju ållessjattugijs dagáduvá, valla máná ja nuora ietja råhtsatji jali sevsalattjat vahágis láhkáj ulmutjahtti ludtjusattjaj vuosstij. Stuorra oasse dássta skåvlån dáhpáduvvá (Pedersen, Nøhr & Kloppenborg, 2017). 
 

Rijkajgasskasaj badjelisgåvåguoradallama vuosedi oasse sevsalasj illastimijs dagádum mánájs ja nuorajs la gaskan 10 ja 50 prosenta (Kruse, 2011). Nasjåvnålasj tálla li aj baldedahtte allaga: Birrusij akta juohkka vidát næjtsos ja akta juohkka 14 báhtjas li vásedam sevsalasj illastimev åvddål li dævddám 18 jage. Birrusij lahkke illastimijs dagáduvvin ludtjusattjajs, degu rádnas, moarses/irges jali oahpes ulmutjis (Mossige og Stefansen, 2016; Hafstad og Augusti, 2019). Kriposa rappårttå (2017) vuoset sevsalasj láhkadoadjema mánáj gaskan lassáni. 
 

Mánájt vahágahttet ja illastit la alvos láhkáj almasjrievtesvuodajt doadjet. Dat le aj tjuolmman sebrudahkaj ja álmmukvarresvuodatjuolmma massta máhtti sjaddat alvos fusalasj ja psykalasj gássjelisvuoda sunji gesi dát dáhpáduvvá. Mánájt suoddjit ja vahágahttemav ja sevsalasj illastimijt mánáj vuosstij hieredit dættoduvvá moatten rijkajgasskasasj ja nasjåvnålasj pládnabargojn, duola degu

​

AN Mánájkonvensjåvnå 34. artihkal «Mánájn la riektá suoddjiduvvat juohkka lágásj sevsalasj ávkástallama ja illastime vuosstij. Mánájt suoddjitjit dákkir ávkástallama vuosstij galggá stáhtta biedjat jåhtuj dajt dåjmajt ma li dárbulattja nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen

​

«Strategi for seksuell helse» (Varresvuohta- ja huksodepartemænnta, 2017): «Suohkana galggi snivva barggat åvdedime sevsalasj varresvuodav ja váj åvdet máhtojt dán suorgen. Sevsalasj varresvuoda åvdedime barggo galggá álgget juo árrat mánnán. Danen li mánájårruha ja mánájskåvlå ájnas ariená buorre sevsalasj varresvuodav åvdedittjat» 

​

Máhttolåpptim 20 (Åhpadusdirektoráhtta, 2020), spiedjilasstá ráddidusá badjásasj plánajt navti ahte dættot seksualitiehtav ja rájijt duon dán fágan ja badjásasj oasen. Danna li tjielgga gájbbádusá ja vaddá buorre vejulasjvuodajt skåvllåj sevsalasj nierbadimev ja råhtsatjimijt hieredit. 

 

Åhpaduslága § 9A dættot skåvlå duogen le juohkka oahppáj åttjudit jasska ja vuogas psykososiála skåvllåbirrasav.

Åhpadiddjevirge etihkalasj plattfårman (UF -2012) tjuodtju duola degu ahte åhpadiddje «ganugahttá ja suoddji mánájårruha mánájt ja oahppijt nierbadime vuosstij, vájku gut dav dahká».

Seksualitiehtta le guovdásj oasse mánáj ja nuoraj psykalasj varresvuodas. Jus galggá jasska ja vuogas skåvllåbirás, psykalasj varresvuodav åvdedit ja sevsalasj illastimijt hieredit, de dárbaj åhpadiddjijt gudi máhtti doarjjot varres seksualitiehtav, ja gudi bukti ájttsat ja giehtadallat muodástuhtte ja vahágahtte sevsalasj ulmutjahttemav.

 

Duodden máhtudagájda le diedulasj aktijvuohta ietjasa guottojda mánáj seksualitiehta gáktuj ájnas. Guotto ja vásádusá vájkkudi gåktu tiebmáj valit ja gåktu válljip dahkat gå iejvvip mánáj ja nuoraj seksualitiehtav. Hárjjánibme seksualitiehta birra sáhkadit vaddá jasskavuodav ja ienep máhtov.