TJUOVOS 1

BUOJKULVIS GÅKTU GIEHTADALLÁ VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEMAV MÁNÁJSKÅVLÅN

 

Tom (12 jagák) lij impulsijva, juolos ja sujna lidjin stuorra gássjelisvuoda ietjas stivrrit. Maŋenagi subtsastin næjtso klássan Tom lij sijájt bahtaj spiedtjistam ja tjittjijt dávkkum. Gå ståhkin ja dakkir dåjmajn gå lidjin nubbe nuppe lahka de álu sjattaj intens ja nierbagis, dasáj ja dávkoj, ja ittjij nagá ganugit gå då ietjá oahppe gåhttjun suv hiejttet. Moaddi lij giedajt tsåggåm iehtjádij båvsåj sisi ja tsilláv duohtadam. 

 

Skåvlå bargge vuojnnin sujna lidjin gássjelisvuoda stivrrimijn ja sosiála tjehpudagáj. Jådediddje oadtjun diehtet dán birra, ja da guokta ållessjattuga gejn lij buorre aktijvuohta Tomajn bessin nágin gaskav suv tjuovvolit ålles skåvlåbiejve tjadá. Galgajga duola degu álu ságastallat ja bærrájgæhttjat váj ittjij illasta aktan viehkedit suv buorebut ietjas stivrrit ja suv sosiála tjehpudagájt buoredit. 

 

Gå Tom ságastij ållessjattugij skåvlån de bådij åvddån Tom iesj miejnnij majt sån dagáj lij ber suohtas, då ietjá oahppe dádjadin dat lij ber suohttasa diehti, ja ij lim dal dát mige ássjijt. Ajtu skåvlå ållessjattuga dåbddin ællim ållu vissása ja muodástuhttin ådå ja ienep alvos dáhpádusáj åvdås, ja válldin aktijvuodav guovlo konsultasjåvnnåjuohkusijn. Konsultasjåvnnåjuogos guorrasij ja vattij skåvllåj rádev dahkat konkriehta plánajt jasskavuohtaj ja buorep stivrrimij. 

 

Ållessjattuga gudi lidjin báhtja lahka adnin ållo ájgev ságastallamijda váj Tom buorebut dádjadij majt då ietjá oahppe miejnnijin suv ulmutjahttema birra. Dahkin seksualåhpadime plánav ålles dássáj tiemájn pubertiehtta, ráje, «priváhta såvnnå» ja mij la ok ja mij ij la ok dahkat. Tom aj besaj ienebut ságastit dáj vidjurij birra, duodden åhpaj dåbdojt dåbddåt ja stivrrit. Oahppat ådå stratesjijjajt gåktu giehtadallat duov dáv dåbdov sjattaj ájnas tiebmán individuála ságastallamijn.  Skåvllå dagáj jasskavuohtaplánav Toma siegen. Dat lij pládna mij tjielggij gåktu ållessjattuk galgaj dahkat viehkken jus båhtin dáhpádusá gå iesj ittjij nagá ietjas stivrrit. Guoradallin makkir dáhpádusájn Tom lij návti ulmutjahttám, da lidjin målssomdáhpádusá, friddjabåttå jali åhpadimdile majn ij la heva struktuvrra (degu lásjmudallam).

 

Plána vuostasj lávkke (1) lij åhpadiddje galgaj javlla: «ganuga Tom».  (Iesj oajvvadij namájn gåhtjoduvvat, váj diedij gesi åhpadiddje sáhkadij.)

 

Nuppát lávkke (2) jåhtuj biejaduváj jus ittjij mujttádime maŋŋela ganuga. De galgaj åhpadiddje mannat Toma lusi ja giedav biedjat suv oalge nali (váj lij visses sån gullá), ja diedádusáv gærddodit. 

 

Goalmát lávkkáj (3) ållijin jus nuppát lávkke (2) ittjij dåjma. De galgaj oadtjot viehkev åhpadiddjes dáhpádusás ierit bessat navti jut åhpadiddje suv tjuovoj/lájddij ierit bájkes. Jus dát sjattaj gássjel de galggin då ietjá oahppe ierit lájddiduvvat. 

 

Sjiehtadussaj aj gulluj Tom galgaj agev liehket nav lahka åhpadiddje ahte vuojnijga nubbe nuppev. Navti Tom diedij ållessjattuk lij dåppe suv viehkedittjat. Jus dát galgaj doajmmat de lij viek ájnas Tom dåbdåj jasskavuodav ja máhtij ållessjattugij luohtedit. 

 

Skåvlå jådediddje agev dåjmalattjat prosæssaj oassálasstin degu duodde ressursaj individuálla tjuovvolibmáj ja sierra kurssabæjvváj mánáj Muodástuhtte ja vahágahtte sevsalasj ulmutjahttema birra gájka barggijda.