top of page

JULEVSÁMEGIELLA

VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEM

Vahágahtte sevsalasj ulmutjahttem vahágahttá sihke mánáv gut gierddá ja mánáv gut dagojt dahká ja dasi la dárbbo ållessjattuga dalánagi vidjurijt tjoavddi.

Vahágahtte sevsalasj ulmutjahttem la bajep moallánahka dasi majt gåhttjop iehpe-normatijva ja iehpe-dåhkkidahtte sevsalasj ulmutjahttem. Dát la ulmutjahttem mij la ilá sieldes, tjiegos, rájij rastá, nákko vuolen, regredieriahtte jali ájtedahtte. 

VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEMA DÅBDDOMERKA MÁNÁJ JA NUORAJ GASKAN

  • Gå mánáj gaskan la sieradus fámo, láddama ja álldara vuoksjuj.

  • Nákko jali ájtij vuolen

  • Gå ij la miededam

  • Ulmutjahttem ihkap la dågålasj, valla dille gå dagáduvvá la boasstot.

  • Ulmutjahttem la tjiegos ja/jali plánidum

  • Ulmutjahttem værrán vájku gæhttjal ganugahttet

  • Sujna la gut la illastimev vásedam li negatijva dåbdo degu ballo ja moarre, ihkap dájssal jali ietjas sisi stieggi 

E SIDÁ VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEMAV GÆRDDODIT

Ienemus máná e sidá vahágahtte sevsalasj ulmutjahttemav gærddodit gå oadtju tjielgga rájájt tjielggidusáj gåktu dát máhttá vájkkudit sihke sunji gut la illastimev vásedam ja allasis. Nágina dárbahi aj bagádallamav gåktu giehtadallat ja rijbbat sosiála aktijvuodajn, sevsalasj dåbdoj, gå ludtjusattja hilggu, ja vælggogisvuodajn ja skámujn gå la sevsalattjat illastam.


Jus vahágahtte sevsalasj ulmutjahttem gærddoduvvá jali mánná/nuorra ij respondieri duollimij, bagádallamij ja viehkkedåjmajda, de galggá suv vuosedit mánáj- ja nuorajpsykijatrijjaj vijdep guoradallamij, riskaárvustallamij ja giehtadallamij jur illastibmáj.  

SIHKE BÁHTJA JA NÆJTSO

Ienemusát báhtja dahki sevsalasj vahágahtte dagojt, valla næjtso aj. Nágin næjtsoj gaskan máhttá liehket ienebut tjiehkusin ja tabuássje.

DÅBDDÅBA NUBBE NUPPEV ÅVDUTJIS

Ienemus dábálasj la dájt dahkat sijáj vuosstij gejt dåbddå (rádna, oarbbena, skåvllårádna, jnv). Nágina gal aj vahágahtte dagojt dahki náginij vuosstij gejt e åvdutjis dåbdå.

MOATTE SIVÁJ DIEHTI

Moadda sivá dasi li gå máná vahágahtte láhkáj sevsalattjat ulmutjahtti. Soabmásijda la vuorbedis eksperimentierim seksualitiehtajn, iehtjádijda la reaksjåvnnå gå li illastuvvam dåbdoj, fusalattjat jali sevsalattjat jali gå hukso la vádnunam. Nágina dahki danen gå li vuojnnám jali sidjij la vuoseduvvam ilá ållo pornografijja jali ållessjattuga libá mánáj åvdån bielmmadam. Iehtjádijda li ienep impulsijva dago ma ælla plánidum jali ij la makkirak tjielgga sivva.  Álu la Muodástuhtte jali vahágahtte sevsalasj ulmutjahttem oassen ienep hásstalusájs (gássjelisvuoda ulmutjahttemijn, psykologijjajn jali neurologijjajn) mánán jali nuoran, ja de galggá dáj vuoksjuj ássjev giehtjadit, ja ij sierra. Ajtu la aj stuorra prosænntaoasse majn ælla makkirak ietjá ålgoldis gássjelisvuoda, ja gejn li kognitijva ja sosiála vaddása normálaspekterin.

Duot dát tjielggidus gássjelis ja vahágahtte sevsalasj ulmutjahttemij (gávnnuji gal ienebu gå dá):

​

  • Reaksjåvnnå ietjas trávmájda

  • Sosiála tjehpudagá vádnuni

  • Impulsivitiehtta

  • Aktuvuohta, depresjåvnnå

  • Gássjelis dåbdojt stivrrit

  • Oahppamgássjelisvuoda ja neurologijjalasj hásstalusá

  • Tjadnasimgássjelisvuoda

  • Sihti berustimev

  • E heva máhte seksualitiehta, lágaj ja njuolgadusáj birra

  • Diehtemvájnogisvuohta ja sevsalattjat iesen

  • Dárbo bærrájgæhttjuj ja jasskavuohtaj

GOAPPÁTJIJT BIELIJT VÁRAJDA VÁLLDET

Viek ájnas la goappátjijt bielijt várajda válldet váj hieret vájvijt maŋŋela. Sån guhti la illastam ja sån guhti la illastuvvam ij galga aktu allasis tjåhkkåhit, ájnat várajda váldeduvvat sierra jasska ållessjattugijs. Skåvlå bargge (guládallamåhpadiddje, varresvuodaskihppijsujtár, jnv.) bierriji ietjá bargojs luojteduvvat oahppijt várajda váldátjit.

BULKKÁJ DIEDEDIT JA ÅTSÅDIT

Sevsalasj dago ihkap lágav dådji ja gájbbedi åtsådimev guoddalime milta. Sæmmi båttå dárbahi dá máná edna viehkev moatten suorgen mij gájbbet moadda dievnastusá ja etáhta hæhttuji viehkedit. Jus iehpeda bulke diededime vuoksjuj de válde aktijvuodav stáhta mánájviesujn, mánájsuodjalusájn jali bulkijn.

VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEM NEHTAN JA MOBIJLAN

Vahágahtte sevsalasj ulmutjahttem internehta jali mobijla baktu lassán.  Dát máhttá liehket sáddit sevsalasj kommentárajt ma báktjiji, nihtodi jali li unugisá, sáddit jali ánodit seksualisieridum gåvåjt ja rihtso gåvåjt.  Máhttá aj liehket viedtjat, vuorkkit ja juohket seksualisieridum gåvåjt ja gåvvidimijt mánáj illastimijs. Sevsalasj illastimij ja råhtsatjimij hieredibme nehtan ij máhte tjoavdeduvvat dåssju ienep IT-sihkarvuoda ja ienep filterij tjadá, valla dav hæhttu aj dættodit åhpadimen seksualitiehta, pornografijja ja næhttajerga birra. Kripos oajvvat aj åhpadit mánájt ja nuorajt válldet sjærmmagåvåv telefåvnås ja de bulkkáj mannat gåvåjn (https://www.politiet.no/rad/trygg-nettbruk/).

bottom of page