top of page

JULEVSÁMEGIELLA

MAJT DAHKAT GÅ LA VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEM

Jus skåvlån ájttsá vahágahtte sevsalasj ulmutjahttemav de la ájnas skåvlå barggijn li rutijna majt galggi dahkat ja gejna galggi válldet aktijvuodav. Skåvllåj ja aktisasjbarggoguojmijda la dárbbo gájka oassálasstij rålla li tjielggasit mierreduvvam. Lahka fágajgasskasasj aktisasjbarggo skåvlå ja guoskavasj ásadusáj gaskan la viek ájnas váj oahppe gudi vahágahtte sevsalattjat ulmutjahtti galggi oadtjot dav viehkev mav dárbahi.

SKÅVLÅ AKTISASJBARGGOGUOJME

Vuostasjlinnjadievnastus

  • Mánájsuodjalus

  • Varresvuodaskihppijsujtár

  • Pedagåvgålasj-psykolåvgålasj dievnastus habilitierimdievnastus

  • Suohkanpsykolåvggå

Nuppátlinnjadievnastus

  • Mánáj- ja Nuorajpsykiatrijjalasj poliklinihkka

  • Familljasuodjaluskontåvrrå

  • Mánáj ja nuoraj

Máhtudakbirrasa

  • V27

  • Stáhta mánájviesso

  • Rebessa

  • RVTS

GÅKTU FÁGAJGASSKASATTJAT BARGGAP GÅ LA VAHÁGAHTTE SEVSALASJ ULMUTJAHTTEM

RÁDUDALLAM

Mánájsuodjalusá duogen la koordinierit SSA-ássjijn, ja sij rádudallamij gåhttju. Rádudallam galggá nágin biejve vahágahtte ulmutjahttema maŋŋela, váj divna dádjadi mij dálla galggá dáhpáduvvat. Guoskavasj suorge ma máhtti gåhtjoduvvat duodden skåvllåj (guládallamåhpadiddje, rektåvrrå) máhtti liehket PPT, familljasuodjaluskontåvrrå, mánáj- ja nuorajpsykiatrijja, bulkke, stáhta mánájviesso, suohkanpsykolåvggå, Bufetat. Ållessjattuga bessi oassálasstet tjåhkanime låhpan. Dán tjåhkanime ulmme l dahkat plánav åvddålijguovlluj divnaj aktan.

RÁDUDALLAMA STRUKTUVRRA

  1. Sáhka manná bievde birra tjoahkkájgæsos dassta mij la dáhpáduvvam, aktijvuohta ja dåjma ma li jåhtuj biejadum juohkka ásadusás. Buktet juorrulimijt

  2. Friddja ságastallam: «Mij luluj mánnáj/nuorraj buoremussan»?

  3. Mav máhttá muv ásadus dahkat máná/nuora åvdås?

  4. Dahkat jasskavuohtaplánav duon dán arienáj (skåvllå, sijdda, asstoájgge)

  5. Åvdåsvásstádusáv ja dahkamusájt juogadit

  6. Sån gut tjåhkanimev jådet galggá nuppev tjåhkanime ájgev sjiehtadit, birrusij gålmå vahko duogen, váj bærrájgæhttjá jut juohkkahasj la dahkam majt galgaj ja rádudallat åvddålijguovlluj. Ájnas la æjgáda sebrudahteduvvi fágajgasskasasj aktisasjbargguj 

«Vahágahtte sevsalasj ulmutjahttema ájttsam merkaj ållessjattuga galggi dalánagi dahkat juojddá dajna» (Jåhtulaktjuovgga, 6.b.)

SKÅVLÅ JASSKAVUOHTAPLÁDNA (GEHTJA AJ NÆLJÁT TJUOVVUSAV)

Jasskavuohtadåjma li dåjma majt dárbaj váj vahágahtte ulmutjahttem ij vas dáhpáduvá, ja váj gájka dåbddi ietjasa jasska. Jasskavuohtapládna galggá dagáduvvat dajda arienájda gånnå la riska. Skåvlå jasskavuohtapládna bierri sisadnet dåjmajt ma sihkarassti jasska skåvllåbirrasav gájkajda.  Dåjma galggi hiebaduvvat aktugasj oahppáj, álldarij, man alvos dáhpádusá li, ja gåktu dille l skåvlån gånnå oahppe vádtsi.
 

Ájnas la liehket viek snivva ja konkriehta gå dåjma hábbmiduvvi, ja jut dát biejaduvvá muhtem pládnaj gåktu ja goassa dåjma galggi implementieriduvvat, ja gut dan åvdås vásstet (gehtja tjuovvusav «Jasskavuohtapládna» b….)
 

Bærrájgæhtjov galggá agev árvustallat gå oahppijda ihkap la iebdedibmen gå nav tjuovoduvvi, ja mánná ihkap dåbddå ietjas sierralágátjin ja várnnahis dilen. Duodden máhttá vájkkudit oahppij sosiála máhtudagáj åvddånibmáj gå e besa ietjá oahppij siegen liehket dábálasj láhkáj. Vájku ballá sevsalasj illastime galggi gærddoduvvat de ij galga jasskavuohtadåjmajt mierredit ma li åhpaduslága vuosstij, degu vuornnot oahppáj skåvllåsajev. 
 

Jasskavuodadåjma ma gájbbedi ienep barggijt galggi låggŋiduvvam vásstediddje etáhttaj váj oadtju doarjjagav tjadádibmáj. 

VÁRAJDA VÁLLDET SUV GUHTI L ILLASTUVVAM

Mánná ja nuorra guhti l vahágahtte sevsalasj ulmutjahttemav gierddam la láhppám juojddá ietjastis ja dárbaj buorre viehkediddjev váj jasskavuodav vás åmas. Jaskada mánáv/nuorav navti ahte subtsasta dån la dåppe suv várajda váldátjit ja viehkedittjat. Gulldala mánnáj ja dibde mánáv ságastallamav jådedit. Gatjádalá rahpasit ja dokumentieri gatjálvisájt ja vásstádusájt. Válde fáron ietjá fáhkaulmutjijt, degu varresvuodaskihppijsujtár ja BUP. Diededa mánnáj mij dáhpáduvvá maŋenagi prosessan. Gehtja nuppát tjuovvusav.

GÅKTU VÁRAJDA VÁLLDET MÁNÁV JALI NUORAV GUHTI L VAHÁGAHTTE SEVSALATTJAT ULMUTJAHTTÁM

Máná ja nuora gudi l vahágahtte sevsalattjat ulmutjahttám li riskan iehtjáda sijájt ålgodi, ja ihkap asjmev dåbddi ietjasa badjel.  Sijá histåvrrå l álu gássjelis ja várnnahis, ja siján la edna dárbbo várajda váldeduvvat sæmmi buohta degu máná gudi li illastuvvam. Sij dárbahi jasska ållessjattugijt gudi sihti gæhttjalit dádjadit mij la ulmutjahttema duogen ja gudi li tjielggasa sij ájggu mánáv viehkedit dajna mij la gássjel. Gåktu dán birra ságas la máná álldara ja funksjåvnå duogen. Diededa mánnáj mij dáhpáduvvá maŋenagi prosessan.

Resursser

bottom of page