top of page

JULEVSÁMEGIELLA

DÅJMA MA VARRES SEVSALASJ ÅVDDÅNIMEV ÅVDEDI

Åbbålasj dåjma klássalanján tjanádum klássa jådedibmáj, sosiála ja emosjonála máhtudahkaj ja seksuálaåhpadibmáj sjaddi ájnas vuodon gå galggá vájves ja vahágahtte sevsalasj ulmutjahttemav hieredit. Danen hiehpi dåjma prográmmajda ja vuorodimijda ma juo li skåvlån, ja da manni åhpadiddje ájnas rållas ja sajes klássaaktijvuodan.

«Mánnáj/nuorraj galggá bessat buorre vásstádusájt ja diedojt vaddet» (Jåhtulaktjuovgga)

1. BUORRE KLÁSSAJÅDEDIBME

Nordal aktan iehtjáda (2005) válldi åvddån relasjåvnnåhiebadum ja proaktijva klássajådedimev ájnas ækton gå galggá vájves ulmutjahttemav hieredit. Oahppe ja åhpadiddje aktijvuohta l aj dajs faktåvråjs mij la ájnnasamos oahppamij (Hattie, 2009) ja oahppe psykalasj varresvuohtaj (Drugli, 2011). Relasjåvnnåhiebadum ja proaktijva klássajådedime prinsihpa dilev láhtje váj åhpadiddje bessi juohkka oahppe ságajda:

«Oahppij aktijvuohta åhpadiddjij la ájnas sosiála máhtudagá åvddånimen.»  (Udir bagádalle, 26.b.)

RELASJÅVNNÅHIEBADUM KLÁSSAJÅDEDIBME

Buojkulvisá:

  • Oahpásmuvvat oahppáj aktugasj ulmutjin

  • Buorastahte juohkka oahppev

  • Ane namáv

  • Gulldala/duodasta

  • Fusalasj duohttam (degu oalgev duohtadit)

  • Tjalmijda gæhttjat

  • Rámmpot ja buorre bágojt javllat

  • Vuoseda berusta duola degu gå gatjáda
    asstoájgedåjmaj, hobbyij jali muodugasj ássjij birra.

  • Dahkit hávsskes dåjmajt degu spellat/ståhkat

  • Ane humor

  • Giehto vehi ietjat birra (liege vehi priváhta)

 

Mujte! Bieja ájgev æjgádij oahpásmuvátjit

PROAKTIJVA KLÁSSAJÅDEDIBME

Buojkulvisá:

  • Árvvedahtte

  • Oahppe dåbddi rutijnajt ja njuolgadusájt

  • Åhpadiddje rámmpot buorre bargov ja ulmutjahttemav

  • Klássa jådediddje buoragit ja tjielggasit diedet

  • Ájádallá gåktu fusalasj birástagá galggi liehket

  • Ájádallá struktuvra ja organisierima birra

(Buojkulvisáj arvusmahttem la Webster-Stratton (2006) ja Bergkastet m.fl. (2010)

2. SOSIÁLA JA EMOSJONÁLA MÁHTUDAHKA

Sosiála ja emosjonála máhtudagá åhpadibme la nubbe oasse vahágahtte sevsalasj ulmutjahttema universála hieredimes. Máhttolåpptimin 20, badjásasj oasen, la sosiála oahppam ja åvddånibme gåvvidum tjuorgan 2.1:


«Buktet dádjadit majt iehtjáda ájádalli, dåbddi ja vásedi, la vuodon empatijjaj ja ráddnavuodaj oahppij gaskan (…). Gájka galggi oahppat aktan barggat, iehtjádij siegen doajmmat ja liehket fáron mierredit ja åvdåsvásstádusáv válldet» (Udir.no)


Gávnnuji duot dát prográmma skåvlåjda maj ulmme la oahppijda åhpadit sosiála ja emosjonála tjehpudagájt. Prográmma ma galggi aneduvvat hieredibmáj, li viek muodugattja ja dajn li muodugasj máhtudaksuorge (gehtja Ávkálasj ressursa). Sávadum ulmutjahttema modellierim ja nannim la guovdátjin, prinsihpaj vuodo la mánáj ulmutjahttem målssu gå ájnas ållessjattugij ulmutjahttem målssu. Danen la åhpadiddje ájnas roallamodælla sávadum ulmutjahttemij klássalanján gå iesj la buorre åvddågåvvå.


Duon dán stratesjijja


Sosiála ja emosjonála máhtudagá åhpadimev máhttá duon dán stratesjijja milta dahkat:

Ulmutjahttemdoarjjo stratesjijja

  • Rámmpot ja buorre bágojt javllat

  • Bagádallam, gåvvididdje kommentárra

  • Aktan stivrrit

Kognitijva stratesjijja

  • Dágástallat duov dáv rijbbamstratesjijjav (duola degu gåktu ájádusá, dåbdo ja ulmutjahttem aktan gulluji, tjuolmmatjoavddemtjehpudagá)

Sosiála tjehpudagá

  • Ságastallat, modellierit

  • Empatijja (degu vuosedit iehtjádav suttalusjá, komplementajt vaddet)

  • Iesjkontrållå (degu oahppat dåbdoj ja ietjat stivrrima birra)

  • Aktisasjbarggo (degu ráddnatjehpudagá, juogadit, iehtjádijt viehkedit, njuolgadusájt ja diedojt tjuovvolit)

  • Ietjas åvdedit (degu ietjas birra subtsastit, liehket vuostatjin, dættov vuosteldit)

  • Åvdåsvásstádus (degu sjiehtadusájt tjuovvot, iehtjádij boasto oajvvadusájt hilggot)

  • Diededit gå váset juojddá mij la låssåt, ilá ållo jali unugis

«Sosiála máhtudahka ja sosiála tjehpudagá li ájnnasa mánáj ja nuoraj relasjåvnåj åvddånibmáj sihke ludtjusattjaj ja ållessjattugij»

(Bagádalle Udir, 10.b.)

Ressursa

Sosiála máhtudagá åvddånibme Bagádus skåvllåj https://www-lu.hive.no/ansatte/moh/documents/Veil_Sos_kompetanse.pdf

3. SEKSUÁLLAÅHPADIBME

Seksuállaåhpadibme la dávk ájnnasamos oasse vahágahtte sevsalasj ulmutjahttema åbbålasj hieredimes. Moatten fágan LK20:n li máhtudakulme ma seksualitiehttaj ja sevsalasj ulmutjahttemij guosski. Dat merkaj dát la tiebmá mij galggá ålles skåvllåájge tjadá vuoroduvvat. Jus galggá seksualitiehta birra åhpadit de galggá relasjåvnnå ja jasskavuohta sajenis. Jasska ållessjattuga gejn la alla máhtudahka sevsalasj ulmutjahttemin máhtti duohta ja ássjásattjat vásstedit váj dán tiemá gaskostimijn vuorbástuvvá. Seksuállaåhpadibmáj bierriji gullut vidjura degu gieresvuohta, dåbdo, rumáj, identitiehtta, vieledibme, árvo, ráje ja relasjåvnå, prevensjåvnnå ja skihpudagá.  Åhpadiddjijn li viek buorre vejulasjvuoda oahppij ságastit dáj vidjurij birra viek álu.

 

Jus sån gut seksualitiehtav åhpat la nágin gev oahppe e bæjválattjat vuojne (degu varresvuodaskihppijsujtár), de bierri guládallamåhpadiddje tijmav tjuovvot ja tiemájt maŋŋela bajedit.

 

Kognitijva ja åvddånahttema vájvij diehti de nágin oahppe dárbahi hiebaduvvam åhpadimev ja åhpadimláhtjusav váj åvvånis oahppi majdik.

Ájnas tiemá: 

​

  • Árvo ja guotto

  • Varres ja iehpevarres seksualitiehtta

  • Mij la loahpe ja mij ij la loahpe

  • Sevsalasj unnemusáldar

  • Ráje/priváhta saje

  • Gåktu liehket buorre moarsse/irgge

  • Loahpe l javllat ale!

  • Gåvvåjuohkem ja sosiála medijá

  • Sevsalasj identitiehtta

  • Råhtsatjimij vájkkudusá - goappátjijda

  • Pornografijja (fiksjåvnnå ja duohtavuohta)

Sebrudakfága máhtudakulme

 

2.dásse: «Oahppe galggá máhttet ságastallat dåbdoj, rubmaha, sjierve ja seksualitiehta birra, ja gåktu ietjas ja iehtjádij rájájt máhttá vuosedit ja vieledit»

 

4.dásse: «Oahppe galggá máhttet ságastallat rájáj birra ma rubmahij gulluji, ma vahágahttem ja sevsalasj illastibme li, ja gåsstå máhttá viehkev oadtjot jus vahágahteduvvá ja sevsalattjat illastuvvá»

 

7.dásse: «Oahppe galggá máhttet reflektierit identitiehtaj, seksuálalasj råhtåsimij ja sjiervveåvddånbuktemij variasjåvnåj badjel, ja ietjas ja iehtjádij rájáj dåbdoj, rubmaha, sjierve ja seksualitiehta hárráj ja árvvaladdat majt máhttá dahkat jus ráje doajeduvvi»

 

10.dásse: «Oahppe galggá máhttet reflektierit gåktu identitiehtta, iesjgåvvå ja ietjas rájá åvddånahteduvvi ja hásstaluvvi iesjguhtik aktijvuodajn, ja ævtodit gåktu máhttá giehtadallat vájkkudimijt ja dáhpádusájt majt ij lágeda»

Ressursa

bottom of page