TJUOVOS 7
VEJULASJ VIEHKKEDIEVNASTUSÁ / ÁSADUSÁ GEJ SIEGEN MÁHTTÁ BARGGAT
VUOSTASJLINNJADIEVNASTUSÁ
Mánájsuodjalus
Mánájsuodjalusá oajvvedahkamus la bærrájgæhttjat ahte máná ja nuora gudi viessu dakkir dilen mij máhttá sijá varresvuodav ja åvddånimev vahágahttet oadtju viehkev ja huvsov mav dárbahi, ájge bále. Duodden galggá mánájsuodjalus viehkedit váj máná ja nuora oadtju jasska bajássjaddamdilev. Mánájsuodjalusá åvdåsvásstádus ja dahkamusá li mierredum mánájsuodjaluslága baktu. Mánájsuodjalus galggá åvdemusát viehkedit ja doarjjot váj æjgáda ietja galggi bessat nahkat ietjasa huksoåvdåsvásstádusájn. Dát máhttá liehket familjav bagádallat, gæhpádisdåjma, doarjjaulmusj ja mánájgárddesadje.
Mánájsuodjalusá duogen la dahkat juojddá gå:
-
Máná sijda dile jali ietjá siváj diehti sierraláhkáj viehkev dárbaj.
-
Bæjválasj huvson mav máná oadtju la alvos láhkáj vánesvuohta, jali alvos vánesvuoda persåvnålasj aktijvuodan ja jasskavuodan majt dárbaj álldara ja åvddånime milta.
-
Æjgáda e oarnni váj mánná gut la skibás jali doajmmahieredum jali sierralágásj viehkev dárbaj ij oattjo viehkev dán sierralágásj dárbbuj giehtadallamij ja åhpadibmáj.
-
Mánná dierreduvvá jali ietja alvos illastimijt gierddá sijdan.
-
Viek jáhkedahtte la máná varresvuohta jali åvddånibme viek vahágahteduvvá danen gå ållessjattuga e rijba åvdåsvásstádusájn máná åvdås.
-
Mánán li alvos gássjelisvuoda ulmutjahttet ma åvddån båhti guhkesájggásasj jali gærddoduvvam kriminalitiehta jali guhkesájggásasj gárevselgaj anos jali ietjá láhkáj.
Jus mánájsuodjalus oadtju dákkir vidjurij birra gullat, de la siján vælggogisvuohta dalága guoradalátjit.
Pedagåvgålasj-psykolåvgålasj dievnastus
PP-dievnastusá mandáhtta la mierredum åhpaduslága § 5-6 ja mánájårojlága § 19 c baktu. Dievnastus barggá sihke vuogádagáj ja aktugasj ulmutjij, ja máhtti viehkedit oahppijt gudi sierralágásj hiebadahttemav. Ájggomus la fállat sebrudahtte, avtaárvvusasj ja hiebaduvvam pedagåvgålasj fálaldagáv. PP-dievnastus galggá aj mánájårruhijt ja skåvlåjt viehkedit dilev láhtjet mánájda ja oahppijda sierralágásj dárboj.
Varresvuodaskihppijsujtár
Varresvuodaskihppijsujtár máhttá varresvuodadåjmaj birra ma guosski aktugasj ulmutjij, juohkusijda ja sebrudahkaj. Varresvuodaskihppijsujttárin la guovdásj roalla tjuovvolimen, ja máhttá oahppijt bagádallat varresvuodan, åvddånimen, bajássjaddamin, aktanviessomin, seksualitiehtan ja prevensjåvnåj hárráj. Ietjá dahkamusá máhtti liehket værmádahka/birásbarggo mánájda, nuorajda ja familjajda, ja skåvlå siegen barggat barggo- ja oahppambirrasa vuoksjuj.
Familljasuodjalus
Gájka gejn la vájvve, rijddali jali jus familjan la hiehtedille máhtti oadtjot giehtadallamav ja rádijt familljasuodjalusás. Familljasuodjaluskontåvråjn barggi duola degu psykolåvgå ja sosionåvmå duoddeåhpadusájn familljaterapijjan. Familljasuodjalus ij gájbbeda vuosedimev dåktåris jali iehtjádijs, besa iesj válldet aktijvuodav bájkálasj familljasuodjaluskontåvråjn ájgev sjiehtadittjat. Dievnastus la nåvkå ja barggijn la sjávodisvuohtavælggo.
SIERRATJIEHPPEVARRESVUODADIEVNASTUSÁ
Mánáj- ja nuorajpsykiatrijja
Mánáj- ja nuorajpsykiatrijjalasj poliklinihkka (MNP) la fálaldahka mánájda ja nuorajda. Barggo l organisieriduvvam poliklinihkalasj fálaldahkan psykalasj varresvuodasuodjalimen mánájda ja nuorajda. MNP:a oajvvedahkamusá li viehkedit mánájt 0 gitta 17 jagágijda ja sijá familjajt tjielgadimijn, giehtadallamijn, rádij ja hiebadimijn ma guosski psykalasj vájvijda, gássjelisvuoda ulmutjahttet ja oahppat. MNP guoradallá ja giehtadallá mánáv lagámusáj ja vuostasjlinnjadievnastusáj siegen.
Mánáj ja nuoraj habilitierimdievnastus
Habilitierimdievnastusá ulmmejuogos li máná ja nuora álldarin 0 - 18 jagák gudi li riegádam jali maŋŋela li sjaddam doajmmahiereduvvamin, ja máná gej jáhkká li åvddånimgássjelisvuoda. Habilitierimdievnastus fállá guoradallamav ja diagnostisierimav, giehtadallamav, rádijt ja bagádallamav pasientajda, æjgádijda ja sijddasuohkana barggijda.
Stáhta mánájviesso
Stáhta mánájviesso la fálaldahka mánájda ja nuorajda gudi ihkap li gierddam, jali vuojnnám vahágahttemav jali sevsalasj illastimev, jus ássje le bulkkáj diededuvvam. Fálaldahka l aj ållessjattugijda gudi li psykalattjat bátsádallam. Stáhta mánájviesso aj bagádallá priváhta ulmutjijt ja almulasj ásadusájt namádis ássjijn ma ælla ájn tjielgaduvvam.
Bulkke
Bulkijn li viek moadda dahkamusá degu vierredagojt åtsådit ja mánáj ja nuoraj gaskan barggat váj e bahájt dagá. Bulkke sihtá ganugahttet kriminalitiehtav nuoraj gaskan ja hieredit dav dáhpáduvvamis. Danen la bulkken aktijvuohta nuorajbirrasij, skåvlåj, russaj ja gávnnuji dåppe gånnå nuora æjvvali. Dáv dahki danen gå sihti diehtet majt nuora dahki ja åtsådit jus li nuora gejt vehi buorebut bierriji gáhttit danen gå ihkap dahki juojddá mij la várálasj jali loabedibme. Jus bulkke juorrul mánán li gássjelisvuoda, la dahkam jali máhttá dahkat makkirak vierredagov, de máhtti gåhttjot mánáv vuollel 18 jage aktan æjgádij måråstimságastallamij.
Bufetáhtta
Mánáj-, nuoraj- ja familljaetáhtta (Bufetáhtta) la vidá guovlluj organisieridum ja sij vásstedi stáhta mánáj- ja familljasuodjalusá badjel. Bufetáhtta galggá vaddet mánájda, nuorajda ja familjajda gudi viehkev dárbahi, dåjmajt alla kvalitiehtajn lándav miehtáj. Bufetáhtta fállá suohkanij mánájsuodjalussaj differensieridum ja spesialisieridum viehkkedåjmajt sijdan.
Rijddotjoavddemráde
Rijddotjoavddemráde la stáhta dievnastus mij fállá såbadimev metåvddån rijdojt giehtadalátjit. Rijddotjoavddemráde tjadát stráffariektálasj reaksjåvnåjt såbadibme rijddotjoavddemráden, tjuovvolibme rijddotjoavddemráden, ungdomsoppfølging nuoraj tjuovvolibme ja ungdomsstraff nuoraj stráffa. Rijddotjoavddemráde giehtadallá sivijla ássjijt majt ássje oasálattja jali almulasj ásadusá li buktám. Rijddotjoavddemráde tjåhkanibme máhttá gåhtjoduvvat såbadimtjåhkanibme, stuorratjåhkanibme, nuorajstuorratjåhkanibme, hiebaduvvam tjåhkanibme, tjuovvolimtjåhkanibme jali ietjá tjåhkanibme rijddotjoavddemráde bieles. Ájggomus la ássje oassálasste ságastallama baktu ihkap gávnnu buorre tjoavddusijt lehkus dal konkriehta láhkamieddemijt tjoavddet, jali ulmutjijt såbadahttet. Gávnnuji 12 rijddotjoavddemráde lándav miehtáj.
MÁHTUDAKGUOVDÁTJA
RVTS
Regionála ressurssaguovdátja vahágahttema, travmáhtalasj stressa ja iesjsårmmimhieredibmáj (RVTS) li ressurssan gájkajda gudi bargostisá iejvviji ulmutjijt gej iellemijda vájkkudi vahágahttem ja sevsalasj illastime, travmáhtalasj stressa, jåhtålibme jali iesjsårmmimgássjelisvuoda. RVTS viehket máhtudaklåpptimij dutkama, fáhkaåvddånime baktu ja fállá bagádallamav, konsultasjåvnåv, åhpadimev, kursajt ja konferánsajt.
RVTS:a barggo la viehkedit guoskavasj máhtudakåvddånimijn sidjij gudi barggi dan hieredimijn. Dav dahki fáhkabarggij ja jådediddjij siegen, sihke organisasjåvnåj sisbielen ja daj rastá.
Ressurssaavtadahka V27 Betanien Bergen
Ressurssaavtadahka V27 Betanien Bergen la klinihkalasj ressurssaavtadahka Varresvuohta Alle mánáj- ja nuorajpsykiatrijjaj. V27:a ulmmejuogos li máná ja nuora gudi vájves jali vahágahtte sevsalattjat ulmutjahtti ietjá mánáj vuosstij.
Guovloj konsultasjåvnnåjuohkusa
Lándav miehtáj gávnnuji duot dát konsultasjåvnnåjuohkusa gånnå máhttá namádis láhkáj bajedit ássjijt ma guosski vájves jali vahágahtte sevsalattjat ulmutjahttemij ietjá mánáj vuosstij. Gehtja www.seksuellatferd.no