Gå máná ja nuora li låsså vásádusájt tjadádam jali vájves dilen bajássjaddam de dutkam vuoset jasskavuohta, buorre relasjåvnå ja viehkke dåbdojt, impulsajt ja ulmutjahttemav stivrrit la ájnas gå galggá åvdedit sjattov, åvddånimev ja oahppamav (Howard Bath, 2009). Dá gålmmå suorge li má vuodulasj almulasj dárbo gájka mánájda, ja hábbmiji vuogas klássa- ja oahppambirrasav gå skåvllåárggabiejvve l navti.

​

1. Jasskavuohta

Liehket jasska la ållu ájnnasamos máná iellemin. Sij dárbahi ållessjattugijt gejda máhtti luohtedit. Jasska tjanástahka sihke suoddji ja sjattat (Kvello, 2015).

Mij jasskavuohta l målssu indivijdas nubbáj ja le åvdep vásádusáj duogen. Nágin oahppe muhttijn ulmutjahtti iehperasjonella, ilá dramáhtalasj, árvvedahtes ja hiemssijiddje láhkáj. Dákkir reaksjåvnåjt máhttá dádjadit báktjasin ja ihkap vuolggi dåbdojs maj e rijbada. Reaksjåvnå máhtti liehket sihke viek ålgoldis (tjuorvvu, garrot, vaddá bádan jnv.) ja sissŋelattja (passijva, sjávot, hilggu jnv.) Jasskavuodav máhttá buoredit jus la binnemusát akta ållessjattuk guhti máná dåbdojt huksi, guhti doarjju mánáv, vuoset suv dádjat ja vaddá viehkev vájves dåbdoj rijbbat.

 

2. Relasjåvnå

Gájka máná ja nuora dárbahi buorre relasjåvnåjt ma bisoduvvi ájge badjel. Åhpadiddje ja oahppe relasjåvnnå la viek ájnas oahppe oahppamij ja soapptsomij (Hattie, 2009), ja la viek ájnas emosjonála, kognitijva ja sosiála åvddånibmáj.

Relasjåvnnåmáhtudahka skåvlån la skåvlå barggij vuojno mánájda ja nuorajda, makta gáhttiji ietjasa ulmutjahttemav ja ietjasa dåbddomoalgedimijt gå iejvviji duon dán oahppe ulmutjahttemav. Fáhkatjehpudahka ja relasjåvnnåtjehpudahka nubbe nuppev ållidi váj vuojnná juohkka ájnna oahppe dárbojt, dåbdojt ja fágalasj potensiálav (Lund, 2017).